Kutseregister Kutseregister
Teksti suurus
Reavahe suurus
Kontrastsus
Tühista
Taasta vaikimisi seaded
Kutsestandardid: Täiskasvanute koolitaja, tase 8
Tagasi: Kutsestandardid |

Kehtivuse kaotanud standard
Üldandmed
Kasutusala: Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.
Nimetus: ET: Täiskasvanute koolitaja, tase 8
EN: Adult educator, level 8
Spetsialiseerumised:
Osakutsed:
Kehtib alates: 06.02.2017
Kehtib kuni: 07.06.2020
Kutsestandardi versiooni number: 9
Muudatused:
Kutsestandard uuendati seoses kehtivusaja lõppemisega.
Kompetentsidest on välja võetud hindamismeetodid (need kirjeldatakse hindamisstandardis).
Kutsestandardi versioonid:
Kutse andjad: Andmed puuduvad
A Kutsekirjeldus
A.1 Töö kirjeldus
Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on koolitaja ettevalmistuse ja koolitamise kogemusega ekspert, kes sihipäraselt loodud õppesituatsioonis toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearengut, arvestades õppijate eripäraga ning toetades igakülgselt nende isiksuslikku arengut.
8. taseme täiskasvanute...
koolitaja on pikaajalise praktilise kogemusega koolitaja, kes töötab iseseisvalt ka keerulistes ja ettearvamatutes olukordades ning võtab vastutuse enda ja töörühmade (sh kolleegide) töö tulemuste eest. Ta kavandab õppijale variatiivseid ja innovaatilisi õppevõimalusi lähtuvalt sihtrühma vajadustest ning õppekava õpiväljunditest, töötab välja uusi või arendab olemasolevaid õppekavu. Vastutab õppeprotsessi kavandamise, läbiviimise ja hindamise eest.
8. taseme täiskasvanute koolitaja populariseerib elukestvat õpet, osaleb võrgustikutöös, arendus-, loome- või teadustegevuses (nt osaleb hariduspoliitika, -kontseptsioonide ja -strateegiate loomisel; korraldab ja/või viib läbi uuringuid ja tutvustab nende tulemusi; hindab õppekavu, projekte jms; esineb konverentsidel ja/või seminaridel; publitseerib artikleid jms). Ta panustab valdkonna arengusse ja uute täiskasvanute koolitajate väljaõppesse, koolitab, juhendab ja nõustab teisi koolitajaid.

Kutsealal tegutsevad ka 5., 6. ja 7. taseme täiskasvanute koolitajad (vt lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused).

Loe edasi
Peida
A.2 Tööosad
A.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine
1. Õpperühma ja sihtgrupi õpivajaduste väljaselgitamine
2. Õppekava koostamine ja koolituse planeerimine.
3. Koolituse sisu ettevalmistamine.
4. Õppematerjalide ja -vahendite koostamine, valimine, kohandamine ja uuendamine.

A.2.2 Õppeprotsessi läbiviimi...
ne
1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel.
2. Õppekeskkonna kujundamine.
3. Õppeprotsessi juhtimine.
4. Grupiprotsesside suunamine.
5. Õpiväljundite saavutamise hindamine.

A.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
1. Informatsiooni kogumine.
2. Informatsiooni analüüsimine.
3. Hindamine.
4. Huvitatud osapoolte teavitamine õppe tulemustest.

A.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas
1. Täiskasvanukoolituse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse panustamine.
2. Elukestva õppe põhimõtete kujundamine ja elluviimine.
3. Võrgustike ja/või töögruppide töös osalemine
4. Täiskasvanute koolitajate nõustamine ja juhendamine.

A.2.5 Professionaalne enesearendamine
1. Enda tegevuse hindamine õppeprotsessis.
2. Oma füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise hoidmine.
3. Kutse- ja erialane enesetäiendamine.

Loe edasi
Peida
A.3 Töö keskkond ja eripära
Töökeskkonnale esitatavad nõuded sõltuvad õppijate erivajadustest, koolituse eesmärgist, õpiväljunditest ja valdkonnast, milles koolitust läbi viiakse. Koolitaja võtab vastutuse töökeskkonna nõuetele vastavuse eest.
A.4 Töövahendid
Töövahenditeks on õpet toetavad, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja muud õppe läbiviimiseks ning loovtegevusteks vajalikud vahendid.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Täiskasvanute koolitajale on olulised võimed ja iseloomuomadused, mis toetavad koostööd, inimese arengut ja loovust.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Täiskasvanute koolitaja, tase 8 on kõrgharidusega spetsialist, kes on õppinud täiskasvanute koolitamist ja arendanud oma kompetentse pikaajalise praktilise tegevuse käigus.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Täiskasvanute koolitaja kutse ei eelda ühtse ametinimetuse olemasolu. Kutse omanik võib töötada erinevatel ametikohtadel.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid: Selle kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.1 Õppeprotsessi ettevalmistamine 8

Tegevusnäitajad:
1. Selgitab välja, analüüsib ja üldistab õpperühma õpi- ja erivajadusi, lähtudes sihtgrupi arenguvajadustest ning juhindudes valdkonna arengust.
2. Koostab, analüüsib ja arendab väljundipõhiseid õppekavasid (vt lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid), lähtudes sihtgrupi õpivajaduste analüüsist ja kavandab ressursid õppekava elluviimiseks. Juhib ja/või nõustab töörühmade tegevust õppekavade koostamisel ja rakendamisel.
3. Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja metoodika, lähtudes sihtgrupi ja õpperühma vajadustest ja õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest. Loob koolituse sisu ja uuendab/kaasajastab seda lähtuvalt valdkonna arengust. Juhendab ja nõustab koolituse sisu ettevalmistamist ühe või mitme õppekava kontekstis, lähtudes valdkonna vajadusest muuta ja/või uuendada õppekava.
4. Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi. Juhendab ja nõustab õppematerjalide koostamist.
B.2.2 Õppeprotsessi läbiviimine 8

Tegevusnäitajad:
1. Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
2. Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.
3. Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksiku õppija vajadusi.
4. Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest, soodustades iseregulatsiooni tekkimist õpperühmas. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.
5. Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist. Arendab hindamise metoodikat ja juhendab teisi koolitajaid.
B.2.3 Õppeprotsessi analüüs ja hindamine 8

Tegevusnäitajad:
1. Kogub õppijatelt, kaaskoolitajatelt ja teistelt sidusgruppide liikmetelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides selleks sobivaimad meetodeid. Tegeleb metoodikate arendamisega ja juhendab teisi koolitajaid selles valdkonnas.
2. Analüüsib ja üldistab õpitulemusi ning edaspidiseid õpi- ja arenguvajadusi, kasutades sobivaid analüüsimeetodeid, vajadusel otsib lisateavet.
3. Sõnastab hindamiskriteeriumid ja hindab õppeprotsessi. Arendab hindamise metoodikat ja juhendab teisi koolitajaid.
4. Teavitab seotud isikuid koolituse tulemustest ja järeldustest (hinnangud, edasine tegevus, muudatusvajadused jm asjassepuutuv), juhindudes kaasamise ja koostöö põhimõtetest.
B.2.4 Arendus-, loome- või teadustegevus täiskasvanukoolituse valdkonnas 8

Tegevusnäitajad:
1. Panustab täiskasvanukoolituse valdkonna arendus-, loome- või teadustegevusse. Esineb ettekannetega, levitab arendus-, uurimis- ja loometöö tulemusi, kirjutab ja publitseerib artikleid, õpikuid, raamatuid jm täiskasvanukoolituse alast kirjandust.
2. Võtab osa diskussioonidest (üleriigiline ja rahvusvaheline tase, erialaliidud, katusorganisatsioonid vm), tehes ettepanekuid täiendusteks ja/või muudatusteks elukestvat õpet reguleerivatesse dokumentidesse.
3. Osaleb koostöövõrgustike ja töögruppide tegevustes, avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanukoolituse valdkonnas ning laiendades võrgustikku. Juhib töögruppe ja/või koostöövõrgustikke, annab ekspertarvamusi.
4. Juhendab, nõustab ja koolitab madalama kutsetasemega või kutseta koolitajaid. Juhendab ja nõustab organisatsioone inimeste arengu toetamisel.
B.2.5 Professionaalne enesearendamine 7

Tegevusnäitajad:
1. Reflekteerib ja hindab enda tegevust õpi-, grupi- ja isiksuslike protsesside juhtimisel, toob välja enda tugevused ja arenguvajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks.
2. Tegeleb eneserefleksiooniga, hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit ning võtab kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.
3. Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanukoolituse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu eest.
Kutset läbivad kompetentsid
    Nimetus EKR tase
B.2.6 Täiskasvanute koolitaja kutset läbiv kompetents 7

Tegevusnäitajad:
1. Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.
2. Teab täiskasvanukoolituse ja andragoogika põhiprintsiipe ning lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.
3. Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet ja populariseerib kutset.
4. Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid seadusi.
5. Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.
6. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas. Kasutab vähemalt ühte võõrkeelt, mis toetab koolitaja enesearengut ning suhtleb selles keeles.
7. Kasutab asjakohaseid IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke metoodikaid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.

Hindamismeetod(id):
Läbivaid kompetentse hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentside hindamise käigus.
C Üldteave ja lisad
Kutsestandardi tähis: 21-06022017-04/9k
Kutsetegevuse valdkond: Haridus
Vastutav kutsenõukogu: Hariduse Kutsenõukogu
Kutsenõukogu otsuse number: 9
Kutsenõukogu otsuse kuupäev: 06.02.2017
EKR tase: 8
Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF): 8
Valdkond: HARIDUS JA KULTUUR
Kutseala: Nõustamine ja koolitus
Kutse grupp: Täiskasvanute koolitaja
Ametite (ISCO) klassifikaator: 2 Tippspetsialistid
24 Äri ja halduse tippspetsialistid
242 Halduse tippspetsialistid
2424 Töötajate koolituse ja täiendõppe tippspetsialistid
ISCED klassifikaator: 01 Haridus
011 Haridus
0111 Kasvatusteadus
EMTAK klassifikaator: P HARIDUS
85 Haridus
Kutsestandardi lisad
Lisa 1 Täiskasvanute koolitaja kutsete kirjeldused
Lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid
Lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks
Standardi töörühm
Nimi Institutsioon
Annika Allikas Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit
Anu Harjo Estonian Education Centre
Kristel Jalak DevelopDesign Koolitus & Konsultatsioon
Larissa Jõgi Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituut
Tiina Jääger Eesti Vabaharidusliit
Anu Kaiv Eesti Koolitusfirmade Liit
Merle Lõhmus Tallinna Tehnikaülikool
Külli Meier Danske Bank A/S Eesti filiaal
Sirje Plaks Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras
Marvi Remmik Tartu Ülikooli Haridusteaduste instituut
Jevgenia Smirnova Eesti Töötukassa
Terje Veide Riigikantselei

Tagasi: Kutsestandardid |
PIKSEL
Avaleht Väljastatud kutsed
Kutsestandardid
Kutsetunnistuse lisad Kompetentsid Kutse andjad Kutsenõukogud Väljavõtted kutseregistrist