Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid
Puhkpilliorkestrijuht on isik, kes omab muusikalisi võimeid, haridust ja kogemusi aktiivselt tegutseva orkestrikollektiivi juhtimiseks.
Tema töö eesmärk on orkestri kunstiline juhtimine ning publikule kõrgetasemelise muusikaelamuse pakkumine.
Puhkpilliorkestrijuhi töö on oma olemuselt pedagoogil...ine ning eeldab lisaks muusikalistele oskustele ka iseseisvat tööd orkestriga ning metoodilisi ja psühholoogilisi teadmisi.
Puhkpilliorkestrijuht valdab dirigeerimistehnikat, tunneb ja tunnetab orkestrit kui instrumenti, oskab lugeda orkestri partituuri, tunneb orkestri literatuuri ja valdab erinevaid muusikastiile.
Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes tagab isetegevusliku puhkpilliorkestri toimimise. Organiseerib esinemisi ning osaleb kohalikus kultuurielus ja orkestriliikumise tegevuses.
Lisaks puhkpilliorkester, tase 5-le on järgmised kutsed:
Puhkpilliorkestrijuht, tase 6 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku puhkpilliorkestrit ja osaleb orkestriga piirkondlikus kultuurielus. Võtab osa puhkpilliorkestrite konkurssidest Eestis ja/või juhatab orkestrit maakondlikel laulupäevadel.
Puhkpilliorkestrijuht, tase 7 on muusikalise ettevalmistusega loovisik, kes juhatab isetegevuslikku ja/või professionaalset puhkpilliorkestrit. Osaleb juhatava orkestriga üleriigiliste ja rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkurssidel ja/või festivalidel. Võtab osa konkursside žüriide tööst, on üldjuht/dirigent regionaalsel laulu- ja orkestrimuusika päeval ja/või üldlaulupeol (ka noorte laulupeol), avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana.
Puhkpilliorkestrijuht, tase 8 on muusikalise ettevalmistusega rahvusvaheliselt tunnustatud loovisik, kes osaleb aktiivselt ja tulemuslikult Eesti orkestrimuusika arendamisel. Ta osaleb juhatatava orkestriga üleriigilistel ja tunnustatud rahvusvahelistel puhkpilliorkestrite konkurssidel; on külalisdirigent väljaspool Eestit; osaleb rahvusvaheliste puhkpilliorkestrite konkursside züriides; avaldab erialaseid publikatsioone või tegutseb täiendkoolitajana. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
A.2.1 Orkestri organisatsiooniline juhtimine.
1) Tegevuse planeerimine
2) Tööruumi ettevalmistamine
3) Orkestri struktuuri (sh juhtiva) loomine ja arendamine
4) Töökultuuri arendamine
A.2.2 Orkestri kunstiline juhtimine.
1) Repertuaari valimine
2) Proovide ette valmistamine
3) Proovide lä...biviimine
4) Töötamine pillirühmadega
5) Kontserttegevus
A.2.3 Töötamine repertuaariga.
1) Dirigendi töö repertuaariga
2) Repertuaari kohandamine Loe edasiPeida
Valitavad tööosad
A.2.4 Orkestri loomine.
1) Koostöö loomine katusorganisatsiooniga
2) Orkestri majandamine
3) Mängijates huvi äratamine
4) Pillimängu õpetamine
5) Orkestri koosseisu komplekteerimine
A.2.5 Orkestri arendamine.
1) Orkestri kaasajastamine
2) Orkestri mängutaseme arendamine
A.3 Töö keskkond ja eripära
Orkestrijuhi tööaeg on paindlik. Töötatakse ka puhkepäevadel ja pühade ajal.
Töö toimub üldjuhul siseruumides, kuid esinetakse ka välitingimustes.
A.4 Töövahendid
Noodimaterjal, dirigendipult, dirigeerimiskepp ja sau.
Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 on üldjuhul muusikalise kutsekeskharidusega või keskharidusega erialase koolitusega, kes osaleb puhkpilliorkestri arendamises ning on töötanud orkestrijuhina vähemalt kolm aastat.
Puhkpilliorkestrijuht, tase 5 kutse taotlemisel on nõutav kompetentside B.2.1-B.2.3 ja B.2.6 (läbiv kompetents) tõendamine.
Soovi korral on võimalik tõendada üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 või B.2.5.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Orkestri organisatsiooniline juhtimine
5
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Koostab orkestri hooajalise töögraafiku ja eelarve kooskõlastatult katusorganisatsiooniga.
2. Organiseerib orkestri tööks vajaliku inventari olemasolu (nt toolid, puldid, noodid jms), lähtudes orkestri töökorraldusest.
3. Kindlustab orkestriproovide tegemiseks sobilikud tingimused (valgus, akustika, õhk, temperatuur jne).
4. Koostöös orkestrantidega valib orkestri juhatuse (orkestrivanem, noodikoguhoidja jt) ning jagab neile ülesanded, lähtudes orkestri koosseisust ning vajadustest.
5. Tutvustab proovi- ja esinemiskultuuri (distsipliin, käitumine, riietus jms) ning kontrollib ja vajaduse korral korrigeerib nende kohustuste täitmist.
Hindamismeetod(id):
Eneseanalüüs, vestlus ja/või proovide vaatlus.
B.2.2
Orkestri kunstiline juhtimine
5
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Valib orkestri repertuaari vastavalt orkestri võimetele, loomingulistele taotlustele ning erinevate ürituste vajadustele, järgides orkestri kunstilise arendamise lähemaid ja kaugemaid eesmärke.
2. Organiseerib valitud repertuaari noodid, valmistab ette noodimaterjali, kirjutab vajaduse korral orkestri (lisa)partiisid.
3. Juhib orkestriproove, kasutades prooviaega efektiivselt.
4. Dirigeerib orkestrit, lähtudes muusikast ja orkestri kunstilisest taotlusest.
5. Annab orkestrantidele vajalikud ja selged juhised intonatsiooni, häälestuse, fraseerimise, artikulatsiooni, mängutehnilise taseme, rütmika, koosmängu täpsuse, dünaamika, tempo, agoogika, pillirühmade ja orkestri kõla tasakaalu jne osas, järgides interpretatsiooni, stiilitunnetust ja kunstilist üldmuljet.
6. Enne kontserti juhib kontserdi peaproovi ning võimalusel kontsertsaali akustikaproovi.
7. Vastavalt valitud repertuaari raskusastmele ning orkestriproovide tulemustele teeb vajaduse korral eraldi proove pillirühmadega.
8. Dirigeerib õpetatud repertuaari orkestri kontsertidel vastavalt hooajaplaanile.
Hindamismeetod(id): proovide/kontsertide vaatlus ja analüüs ning dirigendi eneseanalüüs ja vajaduse korral vestlus hindamiskomisjoniga.
B.2.3
Töötamine repertuaariga
5
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Analüüsib esimese kuni kolmanda raskusastme puhkpilliorkestri repertuaariplaanis olevaid heliteoseid (heliteose taust, stiil, vorm, harmoonia, orkestratsioon jne), toetudes muusikateoreetilistele teadmistele, ja koostab heliteose interpretatsiooni plaani.
2. Vastavalt orkestri koosseisule ja orkestrantide mänguoskusele kohandab vajaduse korral valitud repertuaari (pillide asendamine partituuris, partituuris puuduvate pillipartiide kirjutamine, üksikute pillipartiide lihtsustamine jne) ning arranžeerib uut repertuaari.
Hindamismeetod (id): Kontserttegevuse analüüs, dirigendi eneseanalüüs ja vajaduse korral vestlus hindamiskomisjoniga.
Valitavad kompetentsid
Soovi korral on võimalik tõendada üks valitavatest kompetentsidest B.2.4 või B.2.5.
Nimetus
EKR tase
B.2.4
Orkestri loomine
5
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1. Arutab katusorganisatsiooniga (kool, kultuurikeskus, KOV jne) läbi orkestri loomise võimalused.
2. Analüüsib koos katusorganisatsiooniga orkestri loomise mõju kohalikule kultuurielule. Tutvustab loodava orkestri eesmärke ning plaane katusorganisatsiooni (kool, kultuurikeskus, KOV jne) juhtkonnale.
3. Koostab orkestri eelarve ja koostöös katusorganisatsiooniga lepib kokku orkestri ülalpidamiskulud (töötasud, harjutusruumi rent, noodimaterjali ost, pillide soetamine, transport, osalustasud jms) ja orkestri majandamise viisid (klubiline asutus, muusikaring, MTÜ, projektipõhisus, sponsorlus jne).
4. Lepib organisatsioonide (koolid, kultuurikeskused jne) juhtkonnaga kokku kohtumise pillimänguhuvilistega (sh vajaduse korral pillide tutvustamine), mille eesmärgiks on potensiaalsetes mängijates huvi äratamine ning liikmete leidmine orkestrisse.
5. Leitud pillimängu huvilistele pilliõppe organiseerimine (puu-, vask- ja löökpillid) vastavalt loodava orkestri vajadustele ja võimalustele.
6. Koondab pillimängu oskavad huvilised orkestrisse, jaotades mängijad pillirühmadesse vastavalt nende võimetele.
Tegevusnäitajad:
1. Kaasajastab orkestri repertuaari ning tellib uudisloomingut vastavalt orkestri tasemele ja kunstilistele eesmärkidele.
2. Seab eesmärgiks orkestri olmetingimuste kaasajastamise (sh uuendab instrumentaariumi ja orkestri vormiriietust vastavalt orkestri vajadustele).
3. Arendab orkestri mängutaset läbimõeldult, kasutades orkestrantide mänguoskust toetavat ja rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikat (individuaalne töö, grupiproovid, kollektiivsed harjutused jne).
4. Osaleb orkestriga konkurssidel vastavalt võimalustele ja orkestri tasemele.
Tegevusnäitajad:
1) Loob positiivse töömeeleolu. Oma nõudmistes on konkreetne ja orienteeritud eesmärgile.
2) Kontserttegevuse korraldamisel on asjalik, kaalutlev ja konkreetne ning lähtub kontserttegevuse plaanist.
3) Suhtleb edukalt inimestega erinevatel tasanditel (meedia, publik, kolleegid, orkestrandid jne). On avatud tagasisidele, publikut austav ja kriitikat analüüsiv.
4) Arendab erialaseid teadmisi läbi pideva professionaalse õppe (täiendkoolitused, meistrikursused jne).
5) Loeb süstemaatiliselt erialast kirjandust ja hoiab end kursis puhkpillimuusika arengusuundadega.
6) Järgib organisatsiooni sisekorraeeskirja, tuleohutuse eeskirja ja turvanõudeid.
7) Järgib ameti- ja erialaseid instruktsioone.
8) Kasutab oma töös arvutit tasemel - AO1-AO3 ja AO7 (punktid 1, 3 ja 5)
9) eesti keel –tasemel B2
10) võõrkeel –tasemel B1
Hindamismeetod (id):
Läbivat kompetentsi hinnatakse teiste kutsestandardis toodud kompetentsidega integreeritult.
