Lõhkajad töötavad kaevandustes, karjäärides ja valdkondades, kus on vajadus teha lõhketöid (nt maapõue- uuringud, metallide töötlemine, veealused ja ehituslikud tööd, maavarade otsingud). Lõhkaja töötleb objekti lõhkeainega, ta purustab, teisaldab ja muudab lõhkeaine plahvatusega loodusliku või tehi...smaterjali vormi, tagades seejuures inimese, vara ja keskkonna ohutuse. Ta järgib töörühma käitumisreegleid ning on teadlik oma kohustustest, vastutusest ja õigustest töörühma liikmena. Lõhkaja vastutab tema kasutuses oleva lõhkematerjali hoidmise ja sihipärase kasutamise eest.
Lõhkaja võib teha lõhketöid ainult lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja juhendamisel. Lõhkaja peamised tööülesanded on lõhkamisobjekti ja lõhkeaine ettevalmistamine ning objekti töötlemine lõhkeainega.
Lõhkaja spetsialiseerub allmaa, pealmaa ning eriotstarbelistele lõhketöödele. Loe edasiPeida
A.2 Tööosad
KOHUSTUSLIKUD TÖÖOSAD:
2.1 Töö planeerimine ja korraldamine
2.2 Lõhkematerjali varumine
2.3 Lõhkamiskoha ettevalmistamine
2.4 Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal
2.5 Lõhkeaukude laadimine
2.6 Lõhkamine
2.7 Lõhkamise ala korrastamine
Lõhkaja töötab peamiselt välistingimustes, allmaatööde puhul maa-alustes kaeveõõntes. Töökeskkond on eriti ohtlik, võimalikud ohutegurid on muljumis-, plahvatus-, mürgitus- ja varisemisoht. Töö nõuab lõhketöö ohutute tööviiside tundmist, tööohutusnõuete täpset täitmist, lõhkeainete sihtotstarbelist ...kasutamist ning isikukaitsevahendite kasutamist (isoleerkindad, kaitsekiiver, kaitseprillid jne). Alustatud lõhketöö tuleb tingimata lõpetada, sest tööprotsessi ei saa pooleli jätta. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Töövahenditeks on laadimismasinad, lõhkeaukude laadimiseks, süüteseadmed lõhkevõrgu initsieerimiseks, kontrollmõõteriistad elektrilõhkevõrgu korrasoleku kontrolliks, laadimisvardad, eritööriistad löökpadrunite valmistamiseks, nuga, vile, kell ja mobiiltelefon.
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Lõhkaja töö eeldab kõrgendatud ohutunnetust, pingetaluvust, aja- ja ruumitaju, loogilist mõtlemist, kiiret reaktsiooni ja tähelepanuvõimet.
Tööks on vajalik hea kuulmine (eriti allmaatöödel) ning vaimne ja füüsiline vastupidavus.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Lõhkajaks saab õppida kutsealastel koolituskursustel.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Laborant, lõhkematerjali väljastaja
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Lõhkaja 3 kutsetunnistus;
koolituskursuse läbimist tõendav dokument;
lõhketöö lähiprofiilil olevatel töödel (nt abilõhkajana) vähemalt üheaastast töötamise kogemust tõendav dokument;
vähemalt 19-aastast vanust tõendav dokument.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Lõhkaja kutse taotlemisel on nõutav kõigi kohustuslike kompetentside (B.2.1 – B.2.7) tõendamine ja
vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10.
Eriotstarbeliste tööde (B.2.10) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.11 - B.2.17.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Töö planeerimine ja korraldamine
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) loeb puur-lõhketööde projekte, arvestades jooniste kasutamispraktikat, erialast terminoloogiat ja joonistel kasutatavaid tingmärke
2) teeb endale selgeks tööülesande sisu ja eesmärgi, vajadusel esitab täiendavaid küsimusi
3) järjestab oma tööülesandest lähtuvad tööoperatsioonid, arvestades ajagraafikut ja lõhketööde põhimõtteid
4) komplekteerib vajalikud töövahendid, mõõteriistad ja masinad, kontrollib nende nõuetele vastavust
5) hoiab objekti puhta ja korras, lähtudes kasutatavate töövahendite ja lõhkeainete kokkulepitud logistikast, on teadlik kasutavate ainete keskkonnamõjudest ning keskkonnahoiu ja jäätmekäitluse nõuetest
6) arvestab objektipõhiste töökaitse eeskirjadega, teab lõhketöö läbiviimisega seotud riske (nt muljumis-, plahvatus-, mürgitus-, varisemisoht), tunneb ära ohtlikud olukorrad ja oskab ohuolukorras käituda (nt teavitada vastavaid ametkondi, anda vajadusel esmaabi).
Teadmised:
1) lõhkematerjaliseaduses kehtestatud tööohutusnõuded
2) mehhanismide käsitsemise juhendid
3) üldteadmised lõhkamisest, peamised lõhkamise viisid
4) lõhkematerjalide omadused
5) lõhketööde ettevõttes vastutuse jagunemise struktuur (personali vastutusalad).
Hindamismeetodid:
teooria eksam ja intervjuu
B.2.2
Lõhkematerjali varumine
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) võtab lõhkematerjalilaost või -hoidlast välja töökäsus ettenähtud koguses lõhkematerjali, kasutades vajadusel lao tõstemehhanisme (elektrikäru, akulaadur jm)
2) paigutab lõhkematerjali transpordivahendile viisil, mis tagab auto stabiilsuse ja veo ohutuse
3) kinnitab lõhkematerjali vastuvõtmist, tagastamist ning kasutatud lõhkematerjali kulu (sh konteinerlao puhul).
Teadmised:
1) lõhkeainete rahvusvaheline klassifikatsioon
2) lõhkeainete omadused ja kasutusala.
Hindamismeetod:
teooriatest
B.2.3
Lõhkamiskoha ettevalmistamine
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) märgistab maastikul kõrvalistele isikutele keelatud laadimisstsooni, kasutab seejuures lõhkematerjali ja lõhketöö läbiviimisega seotud ohumärke, saab aru ohumärkide liigitusest ja laadimistsooni suuruse määramise põhimõtetest
2) kontrollib lõhkeaukude parameetrite järgi lõhkeaukude laadimiskõlblikkust, tuvastab võimalikud kõrvalekalded (nt veega täitumine, kinnikülmumine, sisemised varingud)
3) kontrollib tehtud puurtöö vastavust etteantud puur-lõhketöö projektile
4) organiseerib avastatud puuduste või ebakõlade kõrvaldamise
5) kontrollib topismaterjali olemasolu, vajadusel organiseerib selle varumise, oskab arvestada topismaterjalidele kehtestatud nõuetega
6) kontrollib, et lõhkamiskohal ei oleks kõrvalisi esemeid, vajadusel eemaldab need, lähtudes materjalide loetelust, mis ei tohi sattuda purustisse või prügilasse (nt metallesemed).
Hindamismeetod:
teooriatest.
B.2.4
Lõhkematerjali ettevalmistamine töökohal
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) komplekteerib puur-lõhketööde projektiga või passiga ettenähtud lõhkematerjalide kogused
2) kannab ettenähtud koguse lõhkeainet lõhkeaukude juurde ja täidab laadimismasina lõhkeainega (masinlaadimine) vastavalt lõhkematerjalide käsitsikandmise ja laadimismasina lõhkeainega täitmise nõuetele.
Hindamismeetod:
suuline eksam (teooria ja tööohutus).
B.2.5
Lõhkeaukude laadimine
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) paigaldab puur-lõhketööde projektist lähtuvalt löökpadrunid ja täidab lõhkeaugu lõhkeainega
2) valib õige pikkusega topise, topistab lõhkeaugud vastavalt puur-lõhketöö projektis või passis ettenähtud viisil
3) paigaldab süüteviivitid ja monteerib elektri- või mitteelektrilise lõhkevõrgu, lähtudes laengu konstruktsioonide omadustest ning paigaldus- ja ohutusnõuetest
4) arvestab topistamise ja süüteviivitite paigaldamisnõuete ja lõhkevõrgu monteerimise ohutusnõuetega, peab kinni lõhkeaukude täitmise järjekorrast
5) mõõdab elektrilõhkamise puhul lõhkevõrgu takistust, lähtudes mõõtmismetoodikatest, mõõteriistade tööpõhimõtetest, kasutamispraktikast ning lõhkevõrgu takistuse kontrollimise meetoditest
6) kontrollib visuaalselt mitteelektrilise lõhkevõrgu korrasolekut
7) paigaldab magistraalvõrgu.
Hindamismeetod:
suuline eksam (teooria ja tööohutus).
B.2.6
Lõhkamine
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) tunneb signaliseerimise ja hoiatuse andmise viise ja põhimõtteid (nt helisignaalide ja rakettide värvide tähendust), oskab saata hoiatussignaale (nt esimese signaali)
2) märgib maastikule kildude laialilennu kaugust arvestades ohuala piirid
3) ühendab magistraaljuhtmed lõhkevõrgu initsieerimisallikaga
4) paigaldab lõhkamiskoha ümber valvepostid ja hoiatustõkked, võttes seejuures arvesse hoiatustõkete paigutamise põhimõtteid
5) saadab lõhkemeistri korraldusel välja valgus-, helisignaalidega välja lõhkamissignaalid
6) lõhkab ja initsieerib lõhkelaengud puur-lõhketöö projektülesandes ettenähtud viisil
7) määrab lõhatud kivimi gabariidid ja võrdleb neid tellija poolt tellitud kivimi gabariitidega
8) määrab visuaalselt ülegabariidiliste tükkide hulga ja võrdleb neid tellimustöö lepingus ettenähtud hulgaga.
Teadmised:
1) arvutamismeetodid ühikute teisendamiseks, pinna- ja mahuarvutusteks ja protsendiarvutusteks.
Hindamismeetodid:
suuline eksam ja intervjuu.
B.2.7
Lõhkamise ala korrastamine
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) teeb visuaalse vaatluse kaudu kindlaks võimalike ripikute olemasolu, vajadusel eemaldab need või teatab nendest tellijale või kaevandajale, tähistades ripikud eelnevalt nõuetekohaselt
2) kontrollib lõhketöö kvaliteeti, võrdleb lõpptulemust tüki suurusele, tüki lendamise kaugusele, laengute paigutamisele kehtestatud nõuetega.
Hindamismeetod:
integreeritud teiste tööosade hindamisega.
Valitavad kompetentsid
Lõhkaja kutse taotlemisel on nõutav vähemalt ühe kompetentsi tõendamine valikust B.2.8 - B.2.10.
Eriotstarbeliste tööde (B.2.10) puhul tuleb lisaks tõendada veel vähemalt kolm kompetentside osa valikust B.2.11 - B.2.17.
Nimetus
EKR tase
B.2.8
Allmaatööd
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) loeb pealmaatööde puur-lõhketööde projekte, tunneb vastavaid ohu- ja tingmärke
2) järgib pealmaa lõhketöö tehnoloogiat ning pealmaa lõhketööga seonduvaid töökeskkonna-ohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid, tagades sellega inimeste, vara ja keskkonna ohutuse.
Hindamismeetod:
integreeritud teiste tööosade hindamisega.
B.2.9
Pealmaatööd
3
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) loeb allmaatööde puur-lõhketööde projekte ja passe, tunneb vastavaid ohu- ja tingmärke
2) tunneb allmaa lõhketöö tehnoloogiat ja järgib allmaa lõhketööga seonduvaid töökeskkonna-ohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid.
Hindamismeetod:
integreeritud teiste tööosade hindamisega.
B.2.10
Eriotstarbelised lõhketööd
3
Vaata kompetentsi
Valida vähemalt kolm osa valikust 2.11-2.17:
2.11 Ehituslik lõhketöö:
1) loeb ehitusega seotud puur-lõhketöö projekte, mõistab ohu- ja tingmärkide tähendust
2) rajab kraave ja süvendeid, purustab ja langetab ehitisi, arvestab seejuures ehitislikke iseärasusi
3) järgib töökeskkonna ohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid
2.12 Veealused lõhketööd:
1) loeb veealuste puur-lõhketööde projekte, mõistab ohu- ja tingmärkide tähendust
2) laeb ja topistab veealuseid lõhkeauke ja juhendab tuukrite tööd
2.13 Lõhketööd metalli töötlemisel ja purustamisel:
1) loeb metallide töötlemise ja purustamise lõhketööde projekti, mõistab ohu- ja tingmärkide tähendust
2) järgib metallide töötlemise tehnoloogiat, teab metallide töötlemisel kasutatavaid lõhkamise viise ja oskab neid praktikas rakendada.
3) järgib metallide lõhketööde töökeskkonna ohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid
2.14 Lõhketöö geoloogilisel uuringul:
1) loeb puur-lõhketööde projekte
2) mõistab ohu- ja tingmärkide tähendust
3) järgib geoloogilise uuringu tehnoloogiat, teab geoloogilise uuringul kasutatavaid lõhkamise viise ja oskab neid praktikas rakendada.
4) järgib geoloogilise uuringu lõhketööde töökeskkonnaohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid
2.15 Imiteerivad lõhkamistööd:
1) loeb lõhketööde projekte, mõistab ohu- ja tingmärkide tähendust
2) teeb imiteerimistöid filmivõtetel, järgides lõhkamise imiteerimise juhendeid
3) järgib töökeskkonnaohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid
2.16 Lihtlõhkeaine valmistamine:
1) loeb ja järgib lihtlõhkeaine valmistamise tehnoloogilisi juhendeid, tunneb lihtlõhkeaine valmistamise tehnoloogiat
2) tunneb ja järgib töökeskkonna-ohutuse, keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse nõudeid
2.17 Lõhkematerjali hävitamine:
1) määrab lõhkeaine ja lõhkematerjali vajalikud kvaliteedinõuded
2) teab lõhkematerjali hävitamise viise ja oskab neid praktikas rakendada.
