Kalakasvataja on oskustöötaja, kelle töö eesmärgiks on vesiviljelussaaduste tootmine ja nende turustamisprotsessis osalemine. Tema peamiseks tööülesandeks on kalade tootmiseks vajaliku kasvukeskkonna tagamine. Oma töös jälgib ja püüab ta saavutada parimat kvaliteeti ning tootlikkust. Töötamine kal...akasvatajana eeldab austavat suhtumist elusloodusesse.
Kalakasvataja mõistab vee kui elukeskkonna eripära ja kalandust kui majandusharu. Teab vesiviljelussaaduste tootmisprotsesse, kasutab ressursse teadlikult ja vastutustundlikult ning tegutseb keskkonnasäästlikult. Kalakasvataja töötab iseseisvalt, kohandudes vastavalt olukorrale. Kalakasvataja järgib etteantud tööeeskirju ja ohutusnõudeid. Loe edasiPeida
Kalakasvataja töö on otseselt seotud veekeskkonnaga, kus valitseb tavalisest kõrgem niiskustase ning temperatuuride erinevus.
Töö võib olla spetsiifiliselt hooajaline, vajadusel töötab kalakasvataja ka puhkepäevadel, riigipühadel ja öisel ajal. Tööohutuse peamised riskid on seotud mehhanismide ka...sutamisega. Loe edasiPeida
A.4 Töövahendid
Kalakasvataja peamisteks töövahenditeks on kalapüügivahendid sh kahv, noot, elektripüügi seade jt, vee hapnikusisalduse, temperatuuri ja teiste füüsikalis-keemiliste omaduste jälgimisseadmed, kalapumbad, sorteerimisseadmed, kaalud, loendurid, transpordivahendid (konteinerid), haudeaparaadid, lab...orivahendid (süstlad, mikroskoop, kausid jne), kalakasvatuse opereerimiseks vajalik tarkvara, kala esmakäitlemiseks vajalikud lõikevahendid, uimastusvahendid ja pakkevahendid. Loe edasiPeida
A.5 Tööks vajalikud isikuomadused
Kalakasvataja töö eeldab vastutustundlikkust, täpsust ja korrektsust, keskkonna- ja rutiinitaluvust, püsivust, enesedistsipliini ning numbrite ja kvantitatiivsete seoste mõistmist.
A.6 Kutsealane ettevalmistus
Tavaliselt töötavad kalakasvatajatena inimesed, kellel on vastava eriala kutseharidus ja/või töökohal omandatud kutseoskused.
A.7 Enamlevinud ametinimetused
Kalakasvataja, vesiviljeleja.
A.8 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks
Tervisetõend toidu käitlemiseks vastavalt toiduseaduse § 28-le.
B Kompetentsusnõuded
B.1 Kutse struktuur
Kutse taotlemisel nõutavad kompetentsid:
Selle kutse taotlemisel on nõutav kõikide kompetentside (B.2.1 – B.2.8 ja B.2.10) tõendamine.
B.2 Kompetentsid
Kohustuslikud kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.1
Kalade kasvukeskkonna hoidmine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Kontrollib ja dokumenteerib kalade elukeskkonna parameetreid vastavalt juhistele ja etteantud
optimaalsetele näitajatele, kasutades vee testimise ja mõõtmise aparatuuri.
2) Reguleerib kalade elukeskkonda, mõjutades veekäitlemisseadmete abil vee vooluhulka, ja aeratsiooni vastavalt kala liigile ja suurusele kindlustades vajalike tingimuste (temperatuur, hapnikusisaldus, pH, ammooniumisisaldus lähtudes olukorrast ja aastaajast.
3) Puhastab kalade kasvuruumi (bassein, võre jm), eemaldades sõnniku, surnud kalad, söötmisest
tekkinud jääkained ja muu ebavajaliku, arvestades jäätmekäitluse nõudeid ja olukorda.
Teadmised:
1) vee füüsikalis-keemiliste omaduste tundmine;
2) vee omaduste mõõtmise aparatuuri tundmine;
3) jäätmete käitlemise põhimõtted;
4) veekäitlemisseadmete (veetaseme regulaatorid, pumbad, biofilter, mehaaniline filter) tööpõhimõtete tundmine
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesandega ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesande või testiga.
B.2.2
Kalade söötmine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Koostab söödanormid, lähtudes söödatootja soovitusest, jälgides veekeskkonna seisundit
(temperatuur, hapnikusisaldus jt) kalade kogus jne.
2) Paigaldab, häälestab, jälgib ja hooldab söötjaid vastavalt vajadusele ning söötja tüübile.
3) Söödab kalu vastavalt juhistele.
4) Ladustab ja transpordib sööta ja jälgib söötade säilivust, arvestades säilitustingimusi.
5) Söödanormi määramiseks teostab vastavalt vajadusele kalade kontrollpüüki (püüab, loendab,
kaalub ja määrab keskmise kaalu ning koguse).
Teadmised:
1) erinevate liikide toitumise aluste tundmine;
2) söödaratsiooni koostamise alused;
3) kalasööda koostise ja (toitainete ja energia kasutamine, pigmendid, ravimid jm);
4) söötmismetoodikad.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesandega ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesande või testiga.
B.2.3
Kalade paljundamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Valib spetsialisti juhendamisel sugukalad, arvestades kalaliiki, vee temperatuuri, aastaaega ja etteantud juhiseid.
2) Võtab marja ja niisa ning viljastab marja, arvestades kalaliiki, vee temperatuuri ja etteantud juhiseid.
3) Opereerib haudeaparaate ja hooldab neid vastavalt juhistele, reguleerides vajadusel vee temperatuuri, läbivoolu, hapniku sisaldust ja teisi olulisi näitajaid.
4) Koorutab vastsed ja õpetab need sööma, arvestades kalaliiki ja lähtudes vee temperatuurist ja teistest vee omadustest.
5) Rakendab haudemajas bioturvalisuse tagamise meetmeid nagu desinfitseerimine ja karantiin.
6) Asustab vastsed ja kalamaimud edasikasvatusrajatistesse sõltuvalt kalaliigi kasvatustehnoloogiast.
Teadmised:
1) vee keemiliste ja füüsikaliste omaduste tundmine;
2) kalade paljundamise meetodid.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid ja teadmisi hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesandega ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesandega või testiga.
B.2.4
Kalade tervisliku seisundi jälgimine, kõrvalekallete märkamine ja ravi spetsialisti juhendamisel
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Jälgib kalade käitumist, eristab kõrvalekalded, fikseerib need päevikusse ja teavitab juhti.
2) Püüab välja selgitada kõrvalekalde põhjused, kontrollides kalade kasvukeskkonda, vajadusel ja
võimalusel võtab tarvitusele meetmed ja mõjutab keskkonda.
3) Ravib kalahaigusi, järgides spetsialisti poolt etteantud raviskeemi.
Teadmised:
1) kalade bioloogia;
2) enamlevinud kalahaigused ja parasiidid;
3) erinevate liikide nõuded keskkonnale;
4) desinfektsiooniks ja vaktsineerimiseks kasutatavad ained ja vahendid ning tehnoloogia.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesande ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesande või testiga.
B.2.5
Eluskalade transportimine
4
Vaata kompetentsi
1) Püüab kala tiikidest, basseinidest, rennidest või muudest mahutitest, arvestades
kalade nõudeid keskkonnale ja jälgides käitlemiseks sobivat temperatuuri ja vee hapnikusisaldust.
2) Jälgib kalade seisundit transportimisel, kontrollides vee temperatuuri ning vee
hapnikusisaldust ja ühtlustab kalade vettelaskmisel temperatuuri sõltuvalt kala liigist ja suurusest.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesandega ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesande või testiga.
B.2.6
Kalade sorteerimine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Püüab kala tiikidest, basseinidest, rennidest või muudest mahutitest, arvestades kalade
liigispetsiifikat, jälgides käitlemiseks sobivat temperatuuri ja vee hapnikusisaldust.
2) Sorteerib kalad suurusrühmade ja/või liikide lõikes, arvestades eesmärki.
3) Loendab ja kaalub kalad suurusgruppide lõikes, lähtudes juhistest.
4) Paigutab kalad ümber vastavalt tootmistehnoloogiale ja vajadusele.
Teadmised:
1) kalade sorteerimise põhjuste teadmine
2) kalade püügi ja sorteerimise vahendite tundmine;
3) kalade loendamise ja arvestuse pidamise tehnoloogiate tundmine.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesande ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesande või testiga.
B.2.7
Inventari hooldamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Hooldab seadmeid vastavalt vajadusele ja juhistele.
2) Leiab ja kõrvaldab seadmete ja inventari lihtsamad rikked, vajadusel remondib ja parandab neid
vastavalt etteantud juhistele.
3) Valmistab lihtsamad kalakasvatuses kasutatavad töövahendid nt kahvad, püünised, sumbad jne
vastavalt etteantud juhistele.
Teadmised:
1) Kalakasvatustes enamlevinud seadmed ja töövahendid.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid ja teadmisi hinnatakse praktilise töö käigus.
B.2.8
Kalade esmane käitlemine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Püüab kalad ja kontrollib toodangu kvaliteeti visuaalselt ja organoleptiliselt, arvestades kalade
kasvukeskkonda.
2) Esmatöötleb kalad vastavalt ettevõttes rakendatavale tehnoloogilisele skeemile.
3) Sorteerib toodangu vastavalt suuruse ja kvaliteedi gruppidele.
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid ja teadmisi hinnatakse praktilise töö käigus.
Valitavad kompetentsid
Selle kutse taotlemisel on võimalus valida ja tõendada täiendav kompetents B.2.9.
Nimetus
EKR tase
B.2.9
Vähkide kasvatamine
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Viib läbi vähkide paljundamise vastavalt kasvanduses kasutatavale tootmistehnoloogiale.
2) Valmistab tiigid ette vähkidega asustamiseks (tiikide puhastamine ja desinfitseerimine, vähiurgude ja kivikalmete paigaldus, aereerimissüsteemi paigaldus jm).
3) Asustab tiigid vähkidega lähtudes asustamisnormidest ja kasvatamise eesmärgist.
4) Söödab vähke vastavalt juhistele ja hooldab vähitiike, kontrollides veekeskkonna seisundit, sh eemaldades niitvetikad.
5) Püüab ja sorteerib vähid vastavalt eesmärgile ning korraldab vähkide müügieelse säilitamise.
6) Pakendab vähid turustamiseks vastavalt tellimusele.
Teadmised:
1) vähi bioloogia ja kasvatatavad ning keelatud liigid;
2) vähkide tootmistehnoloogia tundmine;
3) vähipüügi meetodid ja vahendid;
4) bioturvalisus (nt püüniste desinfektsioon).
Hindamismeetod(id): tegevusnäitajaid hinnatakse võimalusel praktilise töö käigus ja suulise vestlusega või simulatsioonülesande ja suulise vestlusega. Vajadusel kontrollitakse teadmiste osa kirjaliku ülesande või testiga.
Kutset läbivad kompetentsid
Nimetus
EKR tase
B.2.10
Kalakasvataja, tase 4 kutset läbiv kompetents
4
Vaata kompetentsi
Tegevusnäitajad:
1) Kalakasvataja kasutab oma aega tõhusalt ning töötab süsteemselt ja metoodiliselt. Kogu tööprotsessi jooksul peab kinni tähtaegadest, ajakavast ning etappidest.
2) Kalakasvataja jälgib ja hoiab oma töös kvaliteeti ja tootlikkust, täidab ja järgib hügieeni ja bioturvalisuse nõudeid (käte, riietuse, inventari, tiikide, basseinide jne puhastamine ja desinfektsioon). Kasutab tööülesannete täitmiseks vajalikke ressursse optimaalselt.
3) Järgib oma töös ettenähtud protseduure ja instruktsioone ega küsimärgista neid ilma olulise vajaduseta.
4) Otsuste tegemisel lähtub oma pädevustest ja vajalikust informatsioonist. Vajadusel pakub välja hästi alternatiivseid lahendusi.
5) Kalakasvataja kasutab oma töös igapäevaselt valdkonnaspetsiifilisi teadmisi ning jagab neid ka oma kolleegidega, töötab pühendunult.
6) Saab aru probleemide tekkepõhjustest ja nende lahendamise võimalustest. Vajadusel oskab käituda kriisiolukorras (rajatiste purunemine, elektrikatkestus, seadme rike jms). Ta on võimeline tekkinud probleeme loovalt lahendama ning tehtud vigadest õppima.
7) Tööeesmärkide saavutamiseks kasutab ta tehnoloogilisi võimalusi ning vajadusel õpib ja omandab uusi töövõtteid, -meetodeid ja -tehnikaid.
Läbivad teadmised:
1) peamiste vesiviljelusliikide (sh vähkide) bioloogia;
2) kaladele olulised vee koostise füüsikalis-keemilised näitajad
3) vesiviljeluse keskkonnakasutust reguleerivad õigusaktid;
4) jäätmekäitluse põhimõtted ja õigusnormatiivid;
5) kalaturu korralduse seadus;
6) toiduseadus;
7) HACCP;
8) töökeskkonna ohutusnõuded;
9) puhastus- ja desinfektsioonivahendid ning –meetodid.
Hindamismeetod(id): hinnatakse integreeritult teiste kompetentsidega.
